1. Üldine

  • Vaimne areng on esmatähtis, sellele järgnevad materiaalne ja tehnoloogiline.
  • Miski ei piira meie organisatsiooni arengut. Meie ülesanne on kuulda võtta tema soove ja leida võimalusi nende realiseerimiseks.
  • Kõigil on õigus välja pakkuda muudatusi.
  • Igaühel on õigus leida meie organisatsioonis enda ainulaadne koht, ja tegeleda sellega, mis talle meeldib. Aga,
  • Vabadus ja vastutus on sama mündi kaks poolt.
  • Kui te ei võta vastutust, siis vabadust ei ole.
  • Me ei tööta enda heaks, vaid organisatsiooni, meile on olulised tema soovid, vajadused ja probleemid.
  • Organisatsiooni enda huvides ära kasutamine on lubamatu.
  • Anix koodeks on loodud, et säilitada, seletada ja edasi anda meie kavatsusi ja tegevuse põhimõtteid.
  • Vaatamata mõtte - ja tegutsemisvabadusele on meie organisatsioon nagu elusorganism, mis vajab sisekäitumise reeglite ja juhiste näol aluspõhja. Koodeks Anix on selleks aluseks.
  • Iga organisatsiooni liige peab järgima Koodeksit, samuti ei ole kellelgi õigust eirata seda kui teised liikmed Koodeksit ei järgi.

2. Isemajandamine

2.1. Usaldus

  • Me suhtume teineteisse, lähtudes eeldusest, et kõigi kavatsused on kõige paremad.
  • Me usaldame ütlemata oma kolleege, seni kuni pole tõendeid selle kohta, et nad ei vääri meie usaldust.
  • Vabadused ja kohustused on ühe mündi kaks poolt.

2.2. Info liikumine ja otsuste tegemine

  • Kogu äriline informatsioon on igaühe omand.
  • Kõik töötajad suudavad ebameeldivatele ja tundlike teemasid puudutavatele uudistele korrektselt reageerida.
  • Me usume kollektiivse teadmise jõudu. Keegi ei ole targem kui kõik teised. Seega tehakse kõik otsused sisemise konsultatsiooni protsessis.
  • Ainuisikulised otsused, mis põhinevad ainult enda arvamusel, ilma sisemise konsultatsioonita, on vastuvõtmatud.

2.3. Vastutustundlikkus

  • Kõik töötajad on täielikult organisatsiooni ees vastutavad. Kui me arvame, et mingisugused toimingud on vajalikud, siis oleme kohustatud pöörama sellele teiste tähelepanu. On vastuvõetamatu suhtuda oma võetud rolli ja vastutusse negatiivselt.
  • Me saame aru, et organisatsioon annab võimaluse oma ideid ellu viia, kuid samas mõistame, et peame kohandama neid ideed organisatsioonile sobivaks ja saama nõusoleku teistelt liikmetelt.
  • Ära karda teistele nende kohustusi kommentaaride, soovituste või vastulausete vormis meenutada.
  • Isegi üks rahulolematu inimene annab põhjust järele mõtlemiseks tegevuse või otsuse õigsuse üle. Kus on üks, sinna tuleb ka teisi.

3. Terviklikkus

3.1. Ühesugune väärtus

  • Me oleme kõik põhimõtteliselt võrdsed.
  • Samal ajal usume, et kogukond rikastub ainult siis, kui laseme igal liikmel anda oma unikaalse panuse, võttes arvesse erinevuseid kohustustes, hariduses, kogemustes, huvides, oskustes, iseloomuomadustes, maailmavaates jne.

3.2. Turvaline ja mugav töökoht

  • Igale elu olukorrale saab läheneda hirmu ja eraldatuse vaatenurgast, kuid ka armastuse ja ühtsuse vaatenurgast. Me valime armastuse ja ühtsuse.
  • Me püüdleme selle poole, et luua emotsionaalselt ja hingeliselt turvaline töökeskkond, kus kõik saavad käituda loomulikult ja olla nemad ise.
  • Me tervitame armastuse atmosfääri, hoolivust, teenete tunnustamist, tänulikkust, uudishimu, rõõmu, maagiat ja kujutlusvõimet.
  • Selliste sõnade nagu „armastus”, „hoolimine”, „teene”, „kõrgem eesmärk”, „hingelisus” ja „missioon” kasutamine töökohas meid ei häiri.
  • On olemas palju viise ja erinevaid teid kuidas otsuseid vastu võtta. Kõigil on oma ettekujutus sellest, millised tegevused on organisatsiooni jaoks kõige efektiivsemad. Sellest tulenevalt
    ei ole lahkarvamusi, arusaamatusi ja konflikte võimalik vältida, kuid vaenulikku käitumist on! Me saame aru, et on oluline osata:

    • a) eristada oma arvamust, objektiivsest tõest.
    • b) eristada mõtteid (see, mis toimub meie peas) ja käitumist (see, mida tehakse või räägitakse).
    • c) ei tohi me alandada verbaalselt või mitteverbaalselt oma kolleegide öeldut. Siia kuulub kõik, mida võib tajuda solvanguga, hoolimatusena või alandamisena: solvavad märkused, naeruvääristamine, sarkasm, silmade pööritamine, halvustavad žestid või muud sõnad ja tegevused.
    • d) Ükskõik milline vaenulikkuse ilming tuleb viivitamatult tõstatada probleemina.
  • Töö koosneb kohustustest ja enda peale võetud vastutustest, kuid on osa ka eraelust. See tähendab, et me peame tegema kõik, et töökoht oleks kõigi jaoks mugav.
  • Meie organisatsioonis ei ole kindlat ranget töövormi. Samal ajal saame aru, et meie välimus peab olema hoolitsetud, meeldiv ja viisakas ümbritsevate kolleegide ja klientide silmis. Vaba töövorm aitab tekitada koduse õdususe tunnet ja hoiduda ametlikkusest, kuid sellele vaatamata ei unusta me, et oleme tööl.
  • See, mis on laual - on ka peas. Me saame aru, et puhtus, kord töökohal ja tööprotsessides - on kvaliteetse töö ja hea tuju tagatis. Alles pärast seda kui oleme õppinud enda ümber puhtust hoidma, võib võtta endale täiendavaid kohustusi.

3.3. Eraldatuse ületamine

  • Me püüdleme sellise töökeskkonna poole, kus austatakse kõiki meie olemuse aspekte, nii füüsilisi, intellektuaalseid, emotsionaalseid ja hingelisi, ratsionaalseid ning intuitiivseid, naiselikke ja mehelikke.
  • Me tunnistame, et me oleme kõik sügavalt seotud – et oleme osa suuremast tervikust, sealhulgas loodusest ja kõigist eluvormidest.

3.4. Õppimine

  • „Kätega võib süüa see, kes on noa ja kahvliga sööma õppinud.”
  • Iga probleem, mis tekib kutsub meid õppima ja sisemiselt täiustuma. Me peame alati õpilasteks jääma. Me ei saa kunagi kõike lõpuni selgeks õppida.
  • Läbikukkumine on alati uus võimalus kui me püüdleme suurema eesmärgi poole. Me arutame oma vigu avalikult ja õpime nendest. End probleemi eest peita või eirata võimalust nendest õppida on vastuvõetamatu.
  • Töö kohta käivad märkused või väärikas vastuseis on mõeldud selleks, et teineteist kasvamises aidata.
  • Me keskendume tugevatele, mitte nõrkadele kohtadele, võimalustele, mitte probleemidele.

3.5. Suhted ja konfliktid

  • Teisi on võimatu muuta. Muuta saab ainult iseennast ning alles siis muutub sinu ümbruskond.
  • Me võtame vastutuse oma mõtete, uskumuste, sõnade ja tegude eest.
  • Me ei levita kõlakaid. Me ei räägi kedagi taga.
  • Me lahendame eriarvamused omavahel ega sega nendesse teisi inimesi. Kui katse probleemi omavahel lahendada mingil põhjusel ebaõnnestus, siis kutsume kolmanda osapoole, kes omab konsulteerimisoskust. Kui see ei aita, siis oleme kohustatud probleemi välja tooma üldkoosolekul.
  • Konfliktid ja isiklikud probleemid ei tohi kahjustada organisatsiooni seisundit või tegevust või tema teisi liikmeid. Nemad pole meie probleemides süüdi. Kuid keegi ei keela küsida abi või jagada muret.
  • Me ei süüdista teisi oma probleemides. Kui meil tekib soov kedagi süüdistada, võtame seda kui kutset mõelda, sellele, kas probleem (ja selle lahendus) on meis endis ning, kas see pole peegeldus meie enda probleemidele.

4. Evolutsioonilised eesmärgid

4.1. Organisatsiooni väärtused

  • Kõiki eelnevaid väärtusi ühendab üks peamine, nendest kategooriatest väljaspool asuv väärtus. Progress suure algustähega. Progress on meie jaoks edasiliikumine, spirituaalne ja materiaalne areng läbi enese ja meid ümbritsevate inimeste parendamise.

4.2. Kollektiivne eesmärk

  • Me näeme oma organisatsiooni kui hingestatud organismi, millel on oma evolutsiooniline eesmärk.
  • Me püüame kuulda ja mõista, milline arengusuund on organisatsioonile parim, samal ajal meeles pidades, et selle arengu ühte või teise suunda sundimine on vastuvõetamatu.
  • Me rahuldame meie organisatsiooni vajadusi, ja meie organisatsioon oma kliente.
  • See, mida me anname tuleb alati meile tagasi. Me mõistame, et austades ennast ja ümbritsevaid, saame sama vastutasuks.
  • Kaitse seda, mis on kallis ja väärtuslik ja ta kaitseb sind vastu.

4.3. Meie evolutsioonilised eesmärgid

  • lla oma tööstruktuuri ja suhtumisega töösse eeskujuks teistele organisatsioonidele ja inimestele.
  • Olla pelgupaik neile, kes otsivad mõistmist, sõprust ja suhtlust.
  • Hoida püüdlust maagiale, sest fiktsioonist leiame seda, mida vajame, kuid tõelisest maailmast ei leia.
  • Anda tööd neile, kes jagavad samu huve ja püüdlevad samade väärtuste poole. Luua ja järgida oma ideaale.

4.4. Isiklik eesmärk

  • Nii meie enda kui meie organisatsiooni jaoks peame välja selgitama, milline on meie isiklik kutsumus ning kuidas see haakub meie organisatsiooni evolutsiooniliste eesmärkidega.
  • Me üritame täita oma kohustusi südamest ning nii, et meie motiivid poleks isekad.
  • Me otsime harmooniat vaimse ja materiaalse vahel.

4.5. Tuleviku planeerimine

  • Püüdlused ennustada ja kontrollida tulevikku on mõttetud. Me teeme ennustusi ainult siis kui spetsiifilised olukorrad seda nõuavad.
  • Elu rullub meie ees lahti heldemalt ja rikkalikumalt kui me loobume püüdlusest tulevikku kontrollida ja püüame selle asemel tunnetada muutusi enda ümber ja vastata neile.
  • Me võtame vastu otsused lähtudes ümbritseva maailma muutustest, see tähendab, ka elava organisatsiooni vajaduste muutustest: klientide tagasisidest, meie tunnetest ja isegi meie muutumisest, täiskasvanuks saamise protsessides.

4.6. Kasum

  • Pikas perspektiivis ei ole organisatsiooni kõrgeim eesmärk ja vajadus teenida kasumit, omavahel vastuolus. Kui keskendud kõrgete eesmärkide saavutamisele, tuleb kasum ise järgi.
  • Kvaliteetselt ja südamest tehtud töö toob alati kasumit.

Lisaks

Igaüks (või grupp kolleege) võib kokku kutsuda õigustatud Koodeksi muutmise koosoleku. Koosolekud ei tohi toimuda rohkem kui korra kolme kuu jooksul. Koosolekust tuleb vähemalt kuu aega ette teatada, et igaühel oleks võimalus ette valmistuda.

X